Idapartnerlus
2009. aastal alguse saanud ning Euroopa Liidu naabruspoliitikast välja kasvanud idapartnerlus on Euroopa Liidu, Euroopa Liidu liikmesriikide ning kuue Ida-Euroopa partnerriigi – Armeenia, Aserbaidžaani, Gruusia, Moldova, Ukraina ja Valgevene – vaheline ühisalgatus. Programmil ei ole eraldi administratiivüksust ega sekretariaati, algatuse toimimist koordineerivad Euroopa Liidu naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraat (DG NEAR) ning Euroopa Komisjon. Idapartnerlus võimaldab huvitatud idapartnerriikidel Euroopa Liidule läheneda üha tugevamaid poliitilisi, majanduslikke ning kultuurilisi sidemeid luues. Idapartnerlus toetub rahvusvahelise õiguse põhimõtete austamisele ning ühistele alusväärtustele: demokraatia, õigusriik, inimõiguste ja põhivabaduste austamine ning vabaturumajandus. Eesti jaoks on idapartnerlusriigid olulised nii poliitiliselt kui ka majanduslikult ning prioriteetsel kohal Eesti arengukoostöös.
Olulisi ajahekti
- 2004: Euroopa Liidu naabruspoliitika loomine
- 2009: Euroopa Liidu idapartnerluse programmi algatamine Prahas
- 2013: Euroopa Liidu idapartnerluse tippkohtumine Vilniuses
- 2014: Viisavabadus Moldova kodanikele
- 2015: Euroopa Liidu idapartnerluse tippkohtumine Riias
- 2017: Viisavabadus Gruusia ja Ukraina kodanikele
- 2017: Euroopa Liidu tippkohtumine Brüsselis
Kahepoolsed suhted
Euroopa Liit on esitanud konkreetseid mõtteid iga idapartnerlusriigi kohta. Üks idapartnerluse eesmärkidest on arendada uusi ja alal hoida juba olemasolevaid kahepoolseid suhteid Euroopa Liidu liikmesriikide ning idapartnerlusriikide vahel. Kuue idapartnerlusriigi suhted Euroopa Liiduga on väga eripalgelised. Brüssel on välja käinud võimaluse Euroopa Liidule läheneda, luues enim huvitatud idapartnerlusriikidele poliitilise ja majandusliku integratsiooni tugevdamiseks mooduseid ning teid juurdegi. Sõlmitud on uus põlvkond assotsiatsioonileppeid, seal hulgas põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubandusala lepped Gruusia, Moldova ja Ukrainaga, mis on sõlmitud iga riigiga individuaalselt. Lepete rakendumine mainitud kolmes riigis on järgnevail aastail kriitilise tähtsusega; missugune saab olema aga juriidiline raamistik Armeenia, Azerbaidžaani ja Valgevene puhul, pole seni veel selge.
Üks koostöö olulisemaid punkte on viisalihtsustuse ja viisavabadusega seonduv. 2014. aastast saavad Euroopa Liitu viisavabalt reisida Moldova kodanikud, 2017. aasta märtsist Gruusia kodanikud ning sama aasta juunist ka Ukraina kodanikud. Viisalihtsustuse poole on liigutud ka Armeenia, Aserbaidžaani ja Valgevene puhul.
Mitmepoolne koostöö
Kahepoolsetele suhetele idapartnerlusriikidega on aluseks mitmepoolne raamistik, mis võimaldab kõikidel partnerriikidel kohtuda regulaarselt paneelkohtumistel, seminaridel ning koolitusprogrammide raames. Idapartnerluse mitmepoolse soone elluviimise peamised vahendid on neli temaatilist platvormi, mis on seotud järgmiste põhiliste koostöövaldkondadega:
- Demokraatia, hea valitsemistava ja stabiilsus (1. platvorm)
- Majandusintegratsioon ja lähenemine Euroopa Liidu poliitikale (2. platvorm)
- Energiajulgeolek (3. platvorm)
- Inimestevahelised kontaktid (4. platvorm)
Visioon ja eesmärgid
Eesti Idapartnerluse keskus on ühtaegu nii koolituskeskus idapartnerlusriikidele kui ka mõttekoda, mis on pühendunud idapartnerlusteemadele. Oma tegevuste kaudu püüab EIPK tugevdada Eesti suhteid idapartnerlusriikidega, tutvustada idapartnerlust nii Eestis kui mujal ning samaaegselt edendada ka Euroopa Liidu idapartnerluse programmi poliitikaid. EIPK-i jaoks on väga oluline aidata kaasa Euroopa Liidu ja Ukraina, Gruusia ja Moldova vaheliste assotsiatsioonilepete rakendumisele.
EIPKi eesmärgiks on EL Naabruspoliitika raames idapartnerluspoliitika päevakajaliste tegevuste elluviimine vastavalt Eesti Vabariigi arengukoostöö prioriteetidele ning sihtasutusele Nõukogu poolt pandud ülesannetele, samuti suhete loomine, hoidmine ja arendamine Eesti Vabariigi arengukoostöö ja sihtasutuse rahvusvahelise maine kujundamiseks ja ühistegevusteks koostööpartneritega rahvusvaheliselt ja Eestis.
EIPK koordineerib elluviidavate programmide ja projektidega seotud tegevusi vastavalt asutusesiseselt kokkulepitud tegevuskavale ja ülesannetele, sihtasutuse põhikirjale ja teistele asjakohastele õigusaktidele, samuti tegeleb elluviidavate projektide järelanalüüsi ning ettepanekutega idapartnerluspoliitika edendamiseks.
EIPK rakendab ja järgib Euroopa Liidu idapartnerluspoliitika projektide juhtimisel ning koolituste ja nõustamiste läbiviimisel rahvusvahelist ISO 9001:2015 kvaliteedijuhtimissüsteemi. Vastava tõendi andis 23. novembril 2018 üle Bureau Veritas Eesti OÜ.
Adrien Moreau
Author at Eceap
Adrien kirjutab selgeid, hästi struktureeritud artikleid, mis selgitavad poliitilisi sündmusi ja poliitilisi otsuseid viisil, mida lugejad saavad jälgida ilma nüansse kaotamata.
Tomasz Kowalski
Editor at Eceap
Tomasz kontrollib enne avaldamist nimesid, kuupäevi, arvandmeid, tsitaate ja allikaviiteid, et tagada veebisaidi täpsus ja järjepidevus.